Mis on P-aminobensoehape (PABA)?

P-aminobensoehape, mida lühendatakse sageli PABA, on orgaaniline ühend, mis liigitatakse B-vitamiinide rühma, ehkki see ei ole tegelikus mõttes asendamatu vitamiin. Varem peeti seda „B-vitamiinide kompleksi” osaks (mõnikord nimetati seda „vitamiiniks B10”), kuid tänapäeval teatakse, et inimorganism ei vaja PABA-t tingimata, sest suudab seda toota teiste ainevahetusradade kaudu.

PABA-d leidub loomulikult paljudes toiduainetes ja seda sünteesivad ka soolebakterid. See mängib olulist rolli foolhappe ainevahetuses, naha tervises ning toimib antioksüdandina. Lisaks on PABA tuntud kui UV-kiirgust neelav aine ning seda kasutati pikka aega päikesekaitsevahendites, enne kui võeti kasutusele moodsamad alternatiivid.

Kuidas P-aminobensoehape organismis toimib?

1. Panus foolhappe tootmisse ja rakkude jagunemisse:

PABA on foolhappemolekuli (vitamiin B9) loomulik koostisosa ja osaleb seetõttu kaudselt DNA sünteesis ja rakkude jagunemises.

Inimese organismis ei osale PABA otseselt foolhappe sünteesis, sest inimene peab saama foolhapet toidust – erinevalt bakteritest, kes kasutavad PABA-t foolhappe tootmiseks. Piisav PABA saamine võib siiski aidata sooleflooral foolhapet toota, mis omakorda toetab rakkude ainevahetust, vereloomet ja energia tootmist.

2. Naha ja juuste pigmentatsiooni toetamine:

PABA-d seostatakse sageli terve naha ja loomuliku juuksevärviga. See toetab melaniini tootmist – see pigment annab nahale ja juustele värvuse.

Mõned vanemad uuringud viitasid sellele, et PABA võib aidata juuste enneaegset hallinemist aeglustada või osaliselt tagasi pöörata, eriti kui seda manustatakse koos foolhappe, biotiini ja pantoteenhappega. Kuigi see mõju ei ole teaduslikult täielikult tõestatud, on PABA endiselt populaarne koostisosa juuste ja naha toidulisandites.

3. Antioksüdantne toime:

PABA toimib vabade radikaalide püüdjana ja kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, mida põhjustavad UV-kiirgus, keskkonnamürgid või ainevahetusprotsessid.

Oma antioksüdantsete omaduste tõttu aitab PABA kaasa rakkude terviklikkuse säilitamisele ja vananemisprotsesside aeglustamisele.

4. UV-kaitse ja nahahooldus:

PABA neelab UVB-kiirgust ja seda kasutati seetõttu aastakümneid kosmeetikas päikesekaitsevahendina. See kaitseb tõhusalt päikesest tingitud nahakahjustuste eest, kuid võimalike nahaärrituste ja allergiliste reaktsioonide tõttu on see tänapäevastes toodetes suures osas asendatud. Tänapäeval leidub PABA-d peamiselt päevitusjärgsetes toodetes, nahahooldusvahendites ja antioksüdantsetes koostistes.

5. Soolestiku mikrofloora toetamine:

PABA-d kasutavad terved soolebakterid (nt E. coli) foolhappe sünteesimiseks. Seeläbi aitab see kaudselt kaasa soolestiku mikrofloora tasakaalu säilitamisele ja toitainete tootmisele seedesüsteemis.

P-aminobensoehappe eelised

• Toetab foolhappe ainevahetust ja rakkude uuenemist
• Soodustab naha tervist ja juuste loomulikku värvi
• Toimib antioksüdandina ja kaitseb rakke vabade radikaalide eest
• Aitab kaitsta UV-kiirgusest tingitud nahakahjustuste eest
• Toetab soolestiku mikrofloorat ja seedimist
• Võib soodustada taastumist ja kudede tervist
• Toetab energia tootmist ja ainevahetust

Soovitatav päevane kogus

PABA jaoks puudub ametlik soovitatav päevane annus, sest seda ei peeta asendamatuks vitamiiniks.

Toidulisandites kasutatakse tavaliselt 30–100 mg päevas, mõnikord terapeutilisel kasutamisel kuni 500 mg päevas.

Kuna soolestikubakterid sünteesivad PABA-d, on selle puudus haruldane ja tekib tavaliselt vaid antibiootikumidest tingitud soolestiku mikrofloora hävimise korral.

PABA looduslikud allikad

• Maks (veise-, kanamaks)
• Täisteratooted
• Munad
• Piim
• Spinat, brokoli
• Seened
• Riis, nisuidud
• Pärmitooted
• Õllepärm

Puuduse sümptomid

PABA puudus on haruldane, kuid see võib tekkida pikaajalise antibiootikumide tarvitamise, tasakaalustamata toitumise või soolestiku mikrofloora häirete tagajärjel.

Võimalikud sümptomid:

• Väsimus, ärrituvus
• Seedehäired
• Kuiv või tundlik nahk
• Juuste enneaegne hallinemine
• Vähenenud stressitaluvus

Üleannustamine ja ohutus

PABA-d peetakse mõõdukates kogustes väga ohutuks.

Suured annused (üle 2–3 g päevas) võivad aga põhjustada iiveldust, oksendamist, isutust või koormata maksa.

Tundliku naha korral võib PABA välispidisel kasutamisel põhjustada allergiat või fotodermatiiti, mistõttu on see tänapäeval päikesekaitsevahendites enamasti asendatud.

Kokkuvõte

P-aminobensoehape (PABA) on mitmekülgne vitamiinilaadne aine, mis toetab nahka, juukseid, soolestiku mikrofloorat ja rakkude tervist. Kuigi keha ei vaja PABA-d tingimata, on talle kasulikud selle antioksüdantsed ja taastavad omadused, mis muudavad selle eriti väärtuslikuks nahahoolduse, juuste säilitamise ja üldise heaolu seisukohast.

Koos teiste B-vitamiinidega – eelkõige foolhappe, biotiini ja pantoteenhappega – võib PABA toetada rakkude tervet talitlust, energiataset ja välimust.

Allikad

1. Combs GF Jr., McClung JP. (2017): Vitamiinid: toitumise ja tervise põhiaspektid. 5. väljaanne. Academic Press.
2. Klotz LO, et al. (2014): Vitamiinilaadne ühend para-aminobensoehape: biosüntees, biokeemia, farmakoloogia ja toksikoloogia. Int J Vitam Nutr Res, 84(1-2), 1–10.
3. Weiser H. (1980): P-aminobensoehape ja selle mõju ainevahetusele. Z Ernährungswiss, 19(2), 133–142.
4. Draelos ZD. (2010): Cosmeceutical’id, mis sisaldavad ürte: fakt, väljamõeldis ja tulevik. Dermatol Clin, 28(1), 145–149.