Mis on molübdeen?

Molübdeen on asendamatu mikroelement, mida organism vajab vaid imeväikestes kogustes, kuid ilma selleta ei toimiks paljud elutähtsad protsessid. See toimib teatud ensüümide kofaktorina, mis vastutavad aminohapete, puriinide ja väävliühendite lagundamise ja kasutamise eest. Seetõttu on molübdeenil võtmeroll detoksikatsioonis, energiatootmises ning valkude ja DNA ainevahetuses.

Inimorganism sisaldab kokku vaid umbes 8–10 milligrammi molübdeeni, peamiselt maksas, neerudes, luudes ja lihastes. Kuigi vajadus selle järele on väga väike, on see mikroelement eluks hädavajalik, sest sellest sõltuvad ensüümid ei saaks ilma molübdeenita toimida.

Looduslikud allikad on kaunviljad, teraviljad, pähklid, piimatooted, munad, lehtköögiviljad ja siseelundid. Toiduainete molübdeenisisaldus sõltub suuresti mullast, milles need kasvavad.

Kuidas molübdeen toimib?

Molübdeen on osa neljast inimorganismi tähtsast ensüümist – sulfiti oksüdaasist, ksantiinoksüdaasist, aldehüüdoksüdaasist ja mitokondriaalsest amidoksiimreduktasist. Need ensüümid on olulised detoksikatsiooni, kusihappe tekke, ainevahetuse ja rakkude kaitse jaoks.

1. Detoksikatsioon ja väävli ainevahetus:
Ensüüm sulfiti oksüdaas muudab toksilised sulfitid (mis pärinevad näiteks toidust, heitgaasidest või organismi enda protsessidest) kahjututeks sulfaatideks. Piisava molübdeeni puudumisel ei suudaks organism sulfiteid tõhusalt lagundada, mis võib põhjustada peavalu, hingamisraskusi või nahareaktsioone.

2. Valkude ja aminohapete ainevahetus:
Molübdeenist sõltuvad ensüümid aitavad lagundada väävlit sisaldavaid aminohappeid, nagu metioniin ja tsüsteiin. Nii toetab molübdeen energia tootmist ja toidust saadavate valkude kasutamist.

3. Puriinide ja kusihappe ainevahetus:
Ensüüm ksantiinoksüdaas muudab puriinid – DNA ja RNA koostisosad – kusihappeks, mis seejärel neerude kaudu eritub. Seega osaleb molübdeen olulisel määral detoksikatsioonis ja jääkainete väljutamises. Selle protsessi hea regulatsioon on tähtis, et hoida kusihappetase tervislikuna ja ennetada selliseid haigusi nagu podagra.

4. Antioksüdantne kaitse ja energiatootmine:
Molübdeenil on kaudne antioksüdatiivne toime, kuna see toetab ensümaatilisi protsesse, mis neutraliseerivad vabu radikaale. Samuti aitab see maksas teatud ravimeid ja keskkonnamürke ainevahetuse käigus lagundada ning toetab seeläbi detoksikatsiooni ja maksa tervist.

Molübdeeni eelised

  • Toetab detoksikatsiooni, aidates lagundada kahjulikke sulfiteid

  • Soodustab valkude ja aminohapete ainevahetust

  • Reguleerib puriini- ja kusihappe ainevahetust

  • Toetab maksatalitlust ja detoksikatsiooniprotsesse

  • Aitab kaasa energiatootmisele ja rakkude uuenemisele

  • Toimib kaudselt antioksüdandina ja kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest

  • Toetab ravimite ja võõrainete töötlemisel ainevahetuse aktiivsust

Võimalikud kõrvaltoimed ja koostoimed

Molübdeen on soovitatud kogustes väga hästi talutav. Päevane tarbimine peaks olema umbes 50–100 µg. Molübdeenipuudus on äärmiselt haruldane, kuid võib esineda kunstliku toitmise või raskete ainevahetushäirete korral. Sümptomiteks võivad olla väsimus, keskendumisraskused, peavalu või suurenenud tundlikkus sulfitite suhtes.

Molübdeeni liig on samuti haruldane, kuid äärmiselt suur tarbimine (üle 2 mg päevas pikema aja jooksul) võib põhjustada vasepuudust, liigesevaevusi või kõrgenenud kusihappetaset, kuna molübdeen mõjutab vase imendumist ja ergutab kusihappe ainevahetust.

Koostoimed:

  • Vask: molübdeen ja vask mõjutavad teineteist – ühe liiga suur kogus võib pärssida teise toimet.

  • Väävlit sisaldavad aminohapped: suur tarbimine suurendab molübdeenivajadust.

Kokkuvõte

Molübdeen on vähetuntud, kuid väga oluline mikroelement, mis toetab organismi detoksikatsioonis, energiatootmises ning valkude ja DNA ainevahetuses. See kaitseb rakke, reguleerib kusihappe taset ning aitab kaasa maksa ja neerude tervislikule talitlusele. Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab kaunvilju, teravilja ja pähkleid, katab igapäevase vajaduse tavaliselt probleemideta. Suurema koormuse korral, sagedasel ravimite tarvitamisel või tundlikkuse korral sulfitite suhtes võib mõõdukas lisatarbimine olla kasulik.

Allikad

  1. Hille R, Hall J, Basu P. (2014): Mononukleaarsed molübdeeniensüümid. Chem Rev, 114(7), 3963–4038.

  2. Reiss J, Hahnewald R. (2011): Molübdeeni kofaktori puudulikkus: mutatsioonid geenides GPHN, MOCS1 ja MOCS2. Hum Mutat, 32(1), 10–18.

  3. Turnlund JR. (2002): Molübdeeni ainevahetus inimese organismis. Am J Clin Nutr, 75(2), 251–254.

  4. Schwarz G, Mendel RR, Ribbe MW. (2009): Molübdeeni kofaktorid, ensüümid ja ainevahetusradade võrgustikud. Nature, 460(7257), 839–847.