Mis on sool?
Sool – keemiliselt naatriumkloriid (NaCl) – on eluks vajalik mineraalaine, mis on paljude keha funktsioonide jaoks hädavajalik. See koosneb umbes 40 % naatriumist ja 60 % kloriidist ning mängib keskset rolli veetasakaalu, närviimpulsside juhtimise, vererõhu ja happe-aluse tasakaalu reguleerimisel.
Sool on olnud aastatuhandeid oluline toiduaine – varem väärtuslik kaubaartikkel, tänapäeval aga tänapäevase toitumise lahutamatu osa. Kuid nagu paljude toitainete puhul, kehtib ka siin: kogus loeb.
Soola koostis ja vormid
-
Naatriumkloriid (NaCl): põhikoostisosa, mis vastutab füsioloogilise toime eest.
-
Jodeeritud söögisool: rikastatud joodiga, et ennetada joodipuudust ja kilpnäärmehaigusi.
-
Fluoritud sool: sisaldab lisaks fluoriidi, mis aitab hambaid kaitsta.
-
Meresool, kivisool, Himaalaja sool: looduslikud variandid – need erinevad maitse ja välimuse poolest, kuid nende toitaineline koostis on sarnane.
Kuidas sool organismis toimib?
1. Veetasakaalu reguleerimine:
Soolas sisalduv naatrium seob organismis vett ja tagab, et vedelik jaotuks ühtlaselt rakkude ja vereringe vahel. Ilma naatriumita ei suudaks organism vett säilitada ega püsida piisavalt hüdreeritud.
2. Närvide ja lihaste talitlus:
Naatrium ja kloriid on olulised elektrolüüdid, mis võimaldavad närvides ja lihastes elektriimpulsside teket. Ilma piisava soolata poleks võimalikud lihaste kokkutõmbed, südamelöögid ega närviimpulsside edastamine.
3. Vererõhu kontroll:
Naatrium mõjutab veremahtu ja seeläbi vererõhku. Nii liiga vähene kui ka liiga suur soolatarbimine võib seda tasakaalust välja viia.
4. Happe-aluse tasakaal:
Kloriid on maohappe (soolhappe) koostisosa ning toetab seedimist ja organismi stabiilse pH-väärtuse säilitamist.
5. Ainevahetuse toetamine:
Sool aitab soolestikus omastada teisi mineraalaineid (nt glükoosi ja aminohappeid) ning mängib rolli toitainete transpordis läbi rakumembraanide.
Tasakaalustatud soolatarbimise eelised
-
Toetab vedelikutasakaalu
-
Võimaldab normaalset närvide ja lihaste talitlust
-
Soodustab tervislikku seedimist, aidates kaasa maohappe tekkele
-
Toetab tasakaalustatud toitumise korral vererõhu stabiilsust
-
Parandab toidu maitset ja säilivust
Liigse soolatarbimisega seotud riskid
Pikaajaline suur soolatarbimine võib koormata neere ja põhjustada vererõhu tõusu (hüpertensiooni) – see on südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur.
Liigse soolatarbimise pikaajalised tagajärjed:
-
Kõrge vererõhk ja koormus südamele
-
Vedeliku kogunemine (tursed)
-
Neerutalitluse nõrgenemine
-
Suurem insuldi ja südameinfarkti risk
Paljud töödeldud toiduained (nt leib, juust, vorst, valmistooted, suupisted) sisaldavad peidetud soola – umbes 75 % päevasest tarbitavast kogusest pärineb tööstuslikult toodetud toodetest.
Liiga vähese soola tarbimisega seotud riskid
Soolapuudus on haruldane, kuid võib tekkida tugeva higistamise, kõhulahtisuse või äärmise füüsilise koormuse korral. Sümptomid:
Soovitatav päevane tarbimine
Saksamaa Toitumisühingu (DGE) andmetel:
Sportlased ja inimesed, kes kaotavad palju vedelikku (nt higistades), võivad lühiajaliselt vajada rohkem soola, et elektrolüütide tasakaalu stabiliseerida.
Nõuanded teadlikuks soolatarbimiseks
-
Kasuta maitsestamiseks ürte ja vürtse, mitte liigselt soola.
-
Eelista värskeid, töötlemata toiduaineid.
-
Vali jodeeritud ja fluoritud lauasool, et saada lisatoitaineid.
-
Loe etikette: paljud valmistooted sisaldavad „peidetud naatriumi” (nt naatriumglutamaati, naatriumvesinikkarbonaati).
Kokkuvõte
Sool on eluks hädavajalik, kuid liigses koguses tervisele kahjulik. See reguleerib vedelikutasakaalu, närvide ja lihaste talitlust ning vererõhku – kuid ainult siis, kui selle suhe teiste elektrolüütidega, nagu kaalium, on tasakaalus. Teadlik soola kasutamine koos värske toiduga ja töödeldud toodete mõõduka tarbimisega aitab oluliselt kaasa südame-veresoonkonna tervisele, töövõimele ja heaolule.
Allikad
-
Saksamaa Toitumisühing (DGE). (2020): Naatrium, kloriid ja sool – DGE soovitused.
-
He FJ, MacGregor GA. (2010): Soola tarbimise vähendamine kogu maailmas: tõendusmaterjalist rakendamiseni. Prog Cardiovasc Dis, 52(5), 363–382.
-
WHO (Maailma Terviseorganisatsioon). (2012): Juhend: naatriumi tarbimine täiskasvanutel ja lastel.
-
Graudal NA jt (2017): Naatriumi, kaaliumi ning naatriumi-kaaliumi suhte tarbimine ja südame-veresoonkonnahaiguste risk. Eur Heart J, 38(44), 3353–3360.