Mis on alfalipoehape?

Alfalipoehape (ALA), mida tuntakse ka tiokthappena, on väävlit sisaldav rasvhape, mida organism nii ise toodab kui ka toiduga omandab. See toimib universaalse antioksüdandina ja mängib olulist rolli energia tootmisel mitokondrites, rakkude „jõujaamades“.

Alfalipoehape on ainulaadne, sest see on nii vesi- kui ka rasvlahustuv – seega saab see toimida raku kõigis osades ja neutraliseerida vabu radikaale nii vereplasmas, rakumembraanides kui ka sügaval mitokondrites. Lisaks taastab see teisi antioksüdante, nagu C-vitamiin, E-vitamiin, koensüüm Q10 ja glutatioon, tugevdades seeläbi oma kaitsvat toimet.

Looduslikud allikad on spinat, brokoli, maks, süda, punane liha ja pärm, kuid neis leidub seda suhteliselt vähe, mistõttu kasutatakse ALA-t sageli toidulisandina.

Kuidas alfalipoehape toimib?

Alfalipoehape toimib korraga mitmel tasandil – see kaitseb, taastab ja reguleerib.

1. Rakkude kaitse oksüdatiivse stressi eest:
ALA neutraliseerib vabu radikaale ja reaktiivseid hapnikuühendeid, mis võivad kahjustada rakustruktuure, DNA-d ja lipiide. See kaitseb eriti tundlikke rakuosi, näiteks mitokondreid, kus osaleb ühtlasi energia tootmises.

2. Teiste antioksüdantide taastamine:
Alfalipoehapet peetakse „antioksüdantide taaskasutajaks“. See võib taastada oksüdeerunud C-vitamiini, E-vitamiini ja glutatiooni ning muuta need tagasi aktiivsesse vormi. Nii toimib see sünergiliselt ja pikendab teiste antioksüdantide eluiga.

3. Energia tootmine:
ALA on ensüümikomplekside kofaktor ja osaleb mitokondrites süsivesikute lagundamises (tsitraaditsüklis). See aitab muuta glükoosi tõhusalt energiaks, mistõttu on see eriti oluline ainevahetuse ja töövõime jaoks.

4. Glükoosiainevahetuse toetamine:
Alfalipoehape parandab insuliinitundlikkust ja glükoosi lagundamist rakkudes. Nii aitab see reguleerida veresuhkru taset, mistõttu kasutatakse seda sageli ainevahetuse toetamiseks diabeedi või insuliiniresistentsuse korral.

5. Närvide kaitse ja taastumine:
ALA kaitseb närve oksüdatiivse stressi eest ja toetab närvikoe taastumist. Meditsiinis kasutatakse seda edukalt diabeetilise neuropaatia raviks, kuna see võib vähendada valu, surinat ja tuimust.

6. Maksa talitlus ja organismi puhastumine:
Tänu oma antioksüdatiivsele toimele ja võimele siduda raskmetalle (nt elavhõbe, arseen) toetab alfalipoehape maksa puhastumist ja aitab organismi puhastada.

Alfa-lipoehappe eelised

  • Toimib tugeva universaalse antioksüdandina (lahustub vees ja rasvas)

  • Taastoodab teisi antioksüdante (C- ja E-vitamiin, glutatioon, CoQ10)

  • Toetab energia tootmist mitokondrites

  • Parandab insuliinitundlikkust ja glükoosi ainevahetust

  • Kaitseb närve ja soodustab nende taastumist

  • Toetab maksatalitlust ja detoksikatsiooni

  • Aeglustab rakkude vananemist ja soodustab taastumist

  • Võib vähendada põletikku ja oksüdatiivset stressi

Võimalikud kõrvaltoimed ja koostoimed

Mõõdukates annustes (100–600 mg päevas) on alfa-lipoehape väga hästi talutav. Võimalikud kerged kõrvaltoimed on iiveldus, maoärritus või nahalööve, eriti tundlikel inimestel või tühja kõhuga võtmisel.

Madala veresuhkru või diabeediga inimesed, kes võtavad veresuhkrut langetavaid ravimeid, peaksid ALA kasutamise arstiga kooskõlastama, sest see võib ravimite toimet tugevdada.

Suurtes annustes ja pikema aja jooksul võib alfa-lipoehape harva põhjustada veresuhkru taseme langust (hüpoglükeemiat).

Parima toime saavutamiseks tuleks alfa-lipoehapet võtta 30 minutit enne sööki. Koos B-vitamiinide, koensüüm Q10 ja magneesiumiga avaldub selle täielik rakke kaitsev toime.

Kokkuvõte

Alfa-lipoehape on üks tõhusamaid ja mitmekülgsemaid antioksüdante. See kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, toetab energia tootmist, parandab insuliinitundlikkust ja soodustab närvide taastumist. Tänu võimele taastoota teisi antioksüdante ja toetada maksa detoksikatsioonis peetakse seda rakkude kaitse, ainevahetuse tasakaalu ja elujõu võtmeaineks. Eriti suure oksüdatiivse stressi, ainevahetushäirete või neuroloogiliste kaebuste korral toetab alfa-lipoehape tõhusalt tervist rakutasandil.

Allikad

  1. Shay KP, Moreau RF, Smith EJ, Smith AR, Hagen TM. (2009): Alfa-lipoehape toidulisandina: molekulaarsed mehhanismid ja ravipotentsiaal. Biochim Biophys Acta, 1790(10), 1149–1160.

  2. Packer L, Kraemer K, Rimbach G. (2001): Lipohappe molekulaarsed aspektid diabeeditüsistuste ennetamisel. Nutrition, 17(10), 888–895.

  3. Ziegler D jt (1999): Sümptomaatilise diabeetilise polüneuropaatia ravi antioksüdandi alfa-lipoehappega. Diabetes Care, 22(8), 1296–1301.

  4. Gorąca A, Huk-Kolega H, Piechota A, Kleniewska P, Ciejka E, Skibska B. (2011): Lipohape – bioloogiline aktiivsus ja ravipotentsiaal. Pharmacol Rep, 63(4), 849–858.