Mis on foolhape?

Foolhape, tuntud ka kui vitamiin B9, on B-kompleksi kuuluv vees lahustuv vitamiin, millel on oluline roll rakkude jagunemises, DNA sünteesis, vereloomes ja kudede kasvus. Selle looduslikku, toidus leiduvat vormi nimetatakse folaadiks, samas kui foolhape on sünteetiline ja eriti stabiilne vorm, mida kasutatakse toidulisandites ja rikastatud toiduainetes.

Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast folium (leht), sest folaati leiti esimest korda rohelistest lehtköögiviljadest. Head looduslikud allikad on spinat, spargelkapsas, lehtkapsas, spargel, kaunviljad, apelsinid, täisteratooted ja maks.

Foolhape on asendamatu kasvuks, uute rakkude tekkeks ja närvisüsteemi arenguks – eriti raseduse ajal, sest see toetab sündimata lapse neuraaltoru moodustumist. Selle puudusel võivad olla rasked tagajärjed, mistõttu on foolhape üks tähtsamaid vitamiine üldse.

Kuidas foolhape toimib?

Pärast imendumist muundub foolhape aktiivseks vormiks tetrahüdrofolaadiks (THF), mis osaleb koensüümina paljudes elutähtsates protsessides.

Rakkude jagunemine ja DNA süntees:
Folaati on vaja nukleiinhapete (DNA ja RNA) ehk iga raku geneetiliste ehitusosade moodustamiseks. Piisava foolhappeta ei saa organism uusi rakke toota, mis on eriti kriitiline kiire kasvu ajal, näiteks raseduse jooksul, lapsepõlves või kudede taastumisel.

Vereloome:
Foolhape on koos vitamiiniga B12 punaste vereliblede küpsemiseks hädavajalik. Selle puudus põhjustab nn megaloblastilist aneemiat, mille puhul tekivad suured ja talitlushäiretega vererakud, mis põhjustavad väsimust, kahvatust ja keskendumisraskusi.

Närvisüsteemi kaitse ja homotsüsteiini lagundamine:
Foolhape vähendab koos vitamiinidega B6 ja B12 aminohappe homotsüsteiini taset. Liigne homotsüsteiin kahjustab veresoonte seinu ja soodustab südame-veresoonkonnahaiguste teket. Nii aitab foolhape kaudselt kaasa südame tervisele ja veresoonte elastsusele.

Rasedus ja areng:
Piisav foolhappe tarbimine on raseduse ajal embrüo arenguks ülioluline. See vähendab raskete väärarengute, näiteks neuraaltoru defektide (nt spina bifida) riski kuni 70%. Seetõttu soovitatakse rasestuda soovivatel naistel võtta juba enne viljastumist iga päev 400 µg foolhapet.

Nahk, juuksed ja koed:
Kuna foolhape soodustab rakkude jagunemist ja taastumist, mõjub see soodsalt ka naha uuenemisele, juuste kasvule ja haavade paranemisele.

Foolhappe eelised

  • Toetab rakkude jagunemist ja uute rakkude kasvu

  • Toetab DNA ja RNA sünteesi

  • Toetab punaste vereliblede teket ja aitab ennetada aneemiat

  • Kaitseb südant ja veresooni homotsüsteiini taseme reguleerimise kaudu

  • Asendamatu tervisliku raseduse ja loote närvisüsteemi arengu jaoks

  • Toetab naha, juuste ja kudede taastumist

  • Toetab vaimset võimekust ja keskendumisvõimet

Võimalikud kõrvaltoimed ja koostoimed

Foolhape on üldiselt väga hästi talutav. Kuna see lahustub vees, erituvad üleliigsed kogused uriiniga. Väga suurte annuste korral (üle 1000 µg päevas) võib foolhape siiski B12-vitamiini puudust varjata, sest see korrigeerib aneemiat, kuid ei hoia ära närvikahjustusi. Seetõttu on suuremate annuste korral soovitatav võtta foolhapet koos B12-vitamiiniga.

Foolhappe puudust võivad põhjustada tasakaalustamata toitumine, alkohol, stress, teatud ravimid (nt rasestumisvastased tabletid, metotreksaat, epilepsiavastased ravimid) või rakkude kiirem jagunemine.

Kokkuvõte

Foolhape on elutähtis vitamiin, mis toetab kasvu, vereloomet ja rakkude tervist. See tagab sujuva rakkude jagunemise, kaitseb südame-veresoonkonda ning on tervisliku raseduse jaoks hädavajalik. Kuna tänapäevases toitumises jääb seda sageli vajaka, saavad sihipärasest foolhappe tarvitamisest eriti palju kasu viljakas eas naised, eakad ja suure stressitasemega inimesed – ideaaljuhul koos B12- ja B6-vitamiiniga, et toetada terviklikult rakke, verd ja närve.

Allikad

  1. Bailey LB, Gregory JF. (1999): Folaadi metabolism ja vajadus. J Nutr, 129(4), 779–782.

  2. Lucock M. (2000): Foolhape: toitumisbiokeemia, molekulaarbioloogia ja roll haigusprotsessides. Mol Genet Metab, 71(1–2), 121–138.

  3. Blom HJ, Shaw GM, den Heijer M, Finnell RH. (2006): Närvitoru defektid ja folaat: juhtum pole kaugeltki lõpetatud. Nat Rev Neurosci, 7(9), 724–731.

  4. Selhub J. (2002): Folaadi, B12-vitamiini ja B6-vitamiini ning ühe süsiniku metabolism. J Nutr Health Aging, 6(1), 39–42.