Mis on jood?

Jood on asendamatu mikroelement, mida keha vajab väga väikestes, kuid eluks hädavajalikes kogustes. See on keskse tähtsusega kilpnäärmehormoonide tootmisel, mis juhivad energiavahetust, kasvu, ajutalitlust ja paljude kehaprotsesside reguleerimist. Ilma joodita ei suuda kilpnääre toota piisavas koguses hormoone, mistõttu võib joodipuudus avaldada ulatuslikku mõju tervisele, energiatasemele ja vaimsele võimekusele.

Inimese keha sisaldab kokku vaid umbes 10–20 milligrammi joodi, millest ligikaudu 70–80% talletub kilpnäärmes. Kuna keha ei suuda joodi ise toota, tuleb seda regulaarselt toiduga saada. Parimad allikad on merekalad, vetikad, mereannid, jodeeritud lauasool ning väiksemal määral piimatooted ja munad.

Kuidas jood toimib?

Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide türoksiini (T4) ja trijodotüroniini (T3) tootmiseks. Need hormoonid mõjutavad peaaegu kõiki keharakke ning osalevad olulisel määral ainevahetuse, kasvu ja närvitalitluse reguleerimises.

Kilpnäärme talitlus ja ainevahetus:
Kilpnääre kasutab joodi T3 ja T4 sünteesimiseks, mis ergutavad energiavahetust. Need reguleerivad, kui tõhusalt saab keha toidust energiat, hoiab kehatemperatuuri ning töötleb rasvu, valke ja süsivesikuid. Seega tagab tasakaalustatud jooditase stabiilse energiatootmise ja tervisliku kehakaalu.

Kasv ja areng:
Raseduse ja lapsepõlve ajal on jood eriti oluline, sest kilpnäärmehormoonid juhivad aju, luude ja närvisüsteemi arengut. Joodipuudus sel ajal võib kahjustada vaimset ja füüsilist kasvu.

Närvisüsteem ja vaimne võimekus:
Jood mõjutab oma toime kaudu närvisüsteemile keskendumisvõimet, mälu ja meeleolu. Piisav jooditarbimine aitab säilitada selget mõtlemist ja emotsionaalset tasakaalu.

Hormonaalne tasakaal:
Jood toimib tihedas koostoimes teiste hormoonsüsteemidega, eriti suguhormoonide ja neerupealiste talitlusega. See võib aidata reguleerida hormonaalset tasakaalutust, näiteks menstruatsiooni või menopausi ajal.

Immuunsüsteem ja rakkude kaitse:
Joodil on ka antimikroobsed ja antioksüdantsed omadused. Õiges koguses toetab see organismi kaitsevõimet ning aitab hoida limaskestad tervena, eriti suu- ja neelupiirkonnas.

Joodi eelised

  • Toetab kilpnäärmehormoonide (T3 ja T4) tootmist

  • Reguleerib ainevahetust ja soodustab energia tootmist

  • Toetab kasvu ning aju ja närvisüsteemi arengut

  • Toetab vaimset võimekust, keskendumisvõimet ja meeleolu

  • Aitab kaasa hormonaalsele tasakaalule

  • Toetab immuunsüsteemi ja toimib antioksüdandina

  • Aitab kaasa naha, juuste ja küünte tervisele

Võimalikud kõrvaltoimed ja koostoimed

Nii joodipuudus kui ka joodi liigtarbimine võivad põhjustada terviseprobleeme.

Joodipuudus:
Pikaajaline puudus põhjustab kilpnäärme alatalitlust (hüpotüreoidismi), mis võib avalduda väsimuse, kaalutõusu, külmatundlikkuse, kuiva naha, juuste väljalangemise ja keskendumisraskustena. Rasketel juhtudel võib kilpnääre suureneda – tekib struuma.

Joodi liig:
Liigne tarbimine võib tundlikel inimestel põhjustada kilpnäärme ületalitlust (hüpertüreoidismi) või põletikulisi reaktsioone. Olemasoleva kilpnäärmehaigusega inimesed peaksid joodipreparaate võtma ainult arstiga nõu pidades.

Joodi sisaldavad ravimid või kontrastained võivad samuti kilpnäärme talitlust mõjutada.

Kokkuvõte

Jood on kilpnäärme jaoks oluline toitaine ning seega vajalik energia, keskendumisvõime ja ainevahetuse jaoks. See toetab vaimset selgust, hormonaalset tasakaalu ning aju ja närvisüsteemi arengut – eriti raseduse ja kasvuperioodide ajal. Tasakaalustatud jooditarbimine on ülioluline: nii puudus kui ka liigtarbimine võivad heaolu kahjustada. Joodirikas toitumine, mis sisaldab kala, vetikaid ja jodeeritud soola, katab enamiku inimeste vajadused optimaalselt ning hoiab keha ja vaimu tasakaalus.

Allikad

  1. Zimmermann MB, Boelaert K. (2015): Joodipuudus ja kilpnäärmehaigused. Lancet Diabetes Endocrinol, 3(4), 286–295.

  2. Hetzel BS. (1983): Joodipuudusest tingitud haigused (IDD) ja nende likvideerimine. Lancet, 2(8359), 1126–1129.

  3. Zimmermann MB. (2009): Joodipuudus. Endocr Rev, 30(4), 376–408.

  4. Leung AM, Braverman LE, Pearce EN. (2012): USA joodiga rikastamise ja toidulisandite kasutamise ajalugu. Nutrients, 4(11), 1740–1746.