Mis on kaltsium?

Kaltsium on elutähtis mineraalaine ja inimese kehas kõige sagedamini esinev mineraal. Ligikaudu 99 % kogu kaltsiumist leidub luudes ja hammastes, kus see tagab nende tugevuse ja stabiilsuse. Ülejäänud 1 % ringleb veres ning mängib keskset rolli lihaste kokkutõmbumises, närviülekandes, vere hüübimises ja hormoonide regulatsioonis.

Seega ei ole kaltsium üksnes tugevate luude ehitusmaterjal, vaid ka arvukate ainevahetusprotsesside regulaator. Keha ei suuda aga kaltsiumi ise toota – seda tuleb regulaarselt saada toidust või toidulisanditest. Parimate looduslike allikate hulka kuuluvad piimatooted, mandlid, brokoli, lehtkapsas, seesam, suure kaltsiumisisaldusega mineraalvesi ning rikastatud taimsed joogid.

Kuidas kaltsium toimib?

Kaltsium täidab kehas nii struktuurset kui ka funktsionaalset ülesannet ning osaleb peaaegu kõigis füsioloogilistes protsessides.

Luud ja hambad:
Kaltsium moodustab koos fosfaadiga luu mineraalse osa – niinimetatud hüdroksüapatiidi. See ühend annab luustikule kõvaduse ja stabiilsuse. Luukude uueneb kogu elu vältel; piisav kaltsiumitarbimine on oluline, et vältida luukoe lagunemist ja ennetada osteoporoosi. Eriti koos D3-vitamiini, K2-vitamiini ja magneesiumiga saab kaltsium luudesse optimaalselt ladestuda.

Lihaste ja närvide talitlus:
Kaltsium toimib lihaste kokkutõmbumise lülitusainena. Kui närviimpulss jõuab lihaseni, tagab kaltsium lihaskiudude kokkutõmbumise. Pärast kokkutõmbumist suunatakse see tagasi säilitusrakkudesse – see tsükkel toimib sujuvalt vaid piisava kaltsiumivarustuse korral. Ka süda kui keha suurim lihas vajab korrapäraseks löömiseks kaltsiumi.

Närviülekanne:
Kaltsium reguleerib neurotransmitterite ehk närvirakkude vahel teavet edastavate virgatsainete vabanemist. Nii toetab see keskendumisvõimet, reaktsioonikiirust ja vaimset sooritusvõimet.

Vere hüübimine ja hormoonide regulatsioon:
Kaltsium on vigastuste järel verejooksu peatavas hüübimiskaskaadis asendamatu tegur. Samuti osaleb see paljude ainevahetusprotsesside juhtimises osalevate hormoonide ja ensüümide vabanemises.

Happe-aluse tasakaal:
Kaltsium aitab hoida vere pH-taset stabiilsena. Kui keha muutub liiga happeliseks, võib kaltsiumi luudest vabaneda, et hapet neutraliseerida – veel üks põhjus, miks kaltsiumitasakaal on hädavajalik.

Kaltsiumi eelised

  • Toetab tugevaid luid ja hambaid

  • Aitab kaasa normaalsele lihaste talitlusele

  • Soodustab tervet südame- ja närvitegevust

  • Toetab vere hüübimist

  • Stabiliseerib happe-aluse tasakaalu

  • Soodustab hormoonide ja ensüümide vabanemist

  • Aitab ennetada luukadu (osteoporoosi)

  • Toimib sünergiliselt koos D3-vitamiini, K2-vitamiini ja magneesiumiga

Võimalikud kõrvaltoimed ja koostoimed

Kaltsium on tavapärasel toiduga saadaval tarbimisel ohutu. Liigne tarbimine – eriti suurtes annustes toidulisandite kaudu – võib aga põhjustada hüperkaltseemiat ehk kaltsiumisisalduse liiga kõrget taset veres. Võimalikud sümptomid on väsimus, iiveldus, kõhukinnisus või südame rütmihäired.

Oluline on õige tasakaal teiste toitainetega:

  • D3-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist soolestikus.

  • K2-vitamiin tagab kaltsiumi ladestumise luudesse, mitte veresoontesse.

  • Magneesium toimib vastandina ning aitab vältida lihaskrampe ja lupjumist.

Neeruhaiguste või neerukivide tekkimise eelsoodumusega inimesed peaksid võtma kaltsiumilisandeid ainult arsti järelevalve all.

Kokkuvõte

Kaltsium on palju enamat kui lihtsalt „luumineraal“ – see on mitmekülgne toitaine, mis osaleb peaaegu kõigis eluprotsessides. See tagab kehas ja vaimus stabiilsuse, energia ning reageerimisvõime. Piisav tarbimine toidust või toidulisanditest koos D3-vitamiini, K2-vitamiini ja magneesiumiga on tervete luude, tugevate lihaste ja stabiilse närvisüsteemi jaoks eluliselt tähtis.

Allikad

  1. Heaney RP. (2000): Kaltsium, piimatooted ja osteoporoos. J Am Coll Nutr, 19(2 Suppl), 83S–99S.

  2. Beto JA. (2015): Kaltsiumi roll inimese vananemisel. Clin Nutr Res, 4(1), 1–8.

  3. Bronner F. (2003): Kaltsiumi imendumise mehhanismid soolestikus. J Cell Biochem, 88(2), 387–393.

  4. Cashman KD. (2018): Kaltsiumi tarbimine, kaltsiumi biosaadavus ja luude tervis. Br J Nutr, 119(3), 291–302.