Mis on vask?

Vask on oluline mikroelement, mida organism vajab väikestes kogustes paljude elutähtsate protsesside käigushoidmiseks. See mängib keskset rolli energiavarustuses, vereloomes, sidekoe ülesehitamises, ajutegevuses ja rakkude kaitsmises oksüdatiivse stressi eest.

Kuigi vaske leidub organismis vaid imeväikestes kogustes – kogu kehas umbes 50–100 milligrammi –, on see paljude ensüümide tõrgeteta toimimiseks hädavajalik. See toimib kofaktorina ensüümidele, mis osalevad energia tootmises, raua kasutamises, pigmendi moodustumises ja organismi kaitsmises oksüdatiivse stressi eest.

Vaske leidub paljudes toiduainetes, eriti pähklites, seemnetes, täisteratoodetes, rupskites (maksas), mereandides, kakaos ja kaunviljades.

Kuidas vask toimib?

Vask kuulub mitme ensüümi, nn vaseensüümide koostisse. Need on ainevahetuse ja rakkude tervise seisukohalt väga olulised.

Energia tootmine ja ainevahetus:
Vask kuulub ensüümi tsütokroom-c-oksüdaas koostisse. See osaleb ATP moodustumises mitokondrites ehk rakkude „jõujaamades“. Ilma vaseta ei saa rakuhingamine optimaalselt toimuda, mis võib mõjutada negatiivselt energiataset, keskendumisvõimet ja töövõimet.

Raua ainevahetus ja vereloome:
Vask on vajalik raua muundamiseks organismile omastatavasse vormi ning seega kaudselt ka hemoglobiini moodustumiseks. Vaskapuudus võib seetõttu põhjustada rauapuudusega sarnaseid sümptomeid, näiteks väsimust, kahvatust ja aneemiat.

Sidekude, nahk ja luud:
Vask aktiveerib ensüümi lüsiiloksüdaas, mis osaleb kollageeni ja elastiini moodustumises – need kaks olulist struktuurvalku hoiavad naha, veresooned, luud ja liigesed tugevate ning elastsetena. Seega aitab vask kaasa terve naha, pringi koe ja tugevate luude säilitamisele.

Rakkude kaitse oksüdatiivse stressi eest:
Vask kuulub ensüümi superoksiiddismutaas (SOD) koostisse. See neutraliseerib vabu radikaale ja kaitseb rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest. Seetõttu aitab vask oluliselt kaasa vananemisprotsesside aeglustamisele ja põletike eest kaitsmisele.

Närvisüsteem ja aju:
Vask on vajalik neurotransmitteri dopamiini moodustumiseks ja toetab närvikiudude müeliniseerumist. Seega mängib see rolli vaimse selguse, keskendumisvõime ja emotsionaalse stabiilsuse tagamisel.

Pigmendi teke:
Vask aktiveerib ensüümi türosinaas, mis osaleb melaniini, naha ja juuste värvaine, tekkes. Seetõttu võib puudus põhjustada naha kahvatust või juuste enneaegset hallinemist.

Vase eelised

  • Toetab energia tootmist rakkudes

  • Soodustab vereloomet ja raua omastamist

  • Aitab kaasa luude, naha, veresoonte ja sidekoe tervisele

  • Toimib tugeva antioksüdandina ja kaitseb rakke vabade radikaalide eest

  • Toetab närvisüsteemi ja ajutegevust

  • Soodustab pigmentide teket nahas ja juustes

  • Tugevdab immuunsüsteemi ja taastumisprotsesse

Võimalikud kõrvaltoimed ja koostoimed

Vask on üldiselt hästi talutav, kui selle kogus püsib füsioloogilistes piirides. Soovitatav päevane kogus on umbes 1–1,5 mg.

Vasepuudus on haruldane, kuid selle põhjuseks võib olla tasakaalustamata toitumine, suures annuses tsingipreparaatide pikaajaline tarvitamine või imendumishäired soolestikus. Puuduse sümptomiteks on väsimus, aneemia, nõrgenenud immuunsus, haprad luud, nahamuutused või neuroloogilised häired.

Vase liig võib seevastu olla toksiline. Liiga suured kogused – näiteks saastunud joogivee, toidulisandite või ainevahetushäirete, näiteks Wilsoni tõve tõttu – põhjustavad iiveldust, maksakahjustusi või oksüdatiivset stressi.

Vask ja tsink mõjutavad teineteist tihedalt: pikaajaline liigne tsingitarbimine võib blokeerida vase imendumist, mistõttu on oluline hoida mõlema mikroelemendi tasakaalu.

Kokkuvõte

Vask on mitmekülgne mikroelement, mis on hädavajalik energia tootmiseks, vereloomeks, naha ja sidekoe terviseks ning rakkude kaitseks. See toetab keha energiatootmist, kaitseb oksüdatiivse stressi eest, tugevdab luid ja veresooni ning soodustab naha tervet struktuuri. Nii puudus kui ka liiasus võivad ainevahetust oluliselt häirida – seetõttu on tasakaal, eriti tsingi ja raua suhtes, tervise, elujõu ja taastumise jaoks määrava tähtsusega.

Allikad

  1. Uauy R, Olivares M, Gonzalez M. (1998): Vase hädavajalikkus inimesele. Am J Clin Nutr, 67(5 Suppl), 952S–959S.

  2. Prohaska JR. (2011): Vaskupuuduse mõju inimestele. Ann N Y Acad Sci, 1251, 1–8.

  3. Uriu-Adams JY, Keen CL. (2005): Vask, oksüdatiivne stress ja inimese tervis. Mol Aspects Med, 26(4–5), 268–298.

  4. Linder MC, Hazegh-Azam M. (1996): Vase biokeemia ja molekulaarbioloogia. Am J Clin Nutr, 63(5), 797–811.